Mida teha, kui laste teine vanem maksab laste kaudu kätte?

Liina ja Teet on 40-ndates eluaastates endised elukaaslased. Nende kooselu tundus pilvitu. Äsja oli soetatud avaram kodu, kus nende kahel teismelisel lapsel oli kummalgi oma tuba.  Tööl läks hästi ja peres ei olnud millestki puudust. Kuni ühel päeval purunes kogu senine elu. Teet teatas Liinale, et tal on tekkinud uus armastus ja ta soovib pere juurest lahkuda. Midagi taolist ei olnud Liina näinud ette ka kõige hirmsamates unenägudes. 

Samal ajal kasvas järsult Liina koormus, ta pidi tulema toime igapäevamurede ja rutiiniga, käima tööl, hoolitsema laste eest ja hoidma kodu korras. Arved pidid saama makstud nüüd vaid tema palgast. Kuu aja pärast oli perel plaanitud sõit puhkusereisile. Sinna tuli Liinal sõita koos kahe lapse, 12-aastase Caroli ja 14-aastase Karliga, kuid ilma Teeduta. 

Ema kurbus ja valu ei jäänud lastele märkamata. Neil oli emast kahju ja väga kurb pere lagunemise pärast. Carol ja Karl armastasid mõlemaid vanemaid, kuid nüüd olid nad olukorras, kus vahel tundus, et nad hoopis vihkavad neid mõlemaid ja ka iseennast. 

Liina valu ja kurbus olid nii suured, et ta ei suutnud selle kõigega enam toime tulla. Temas kasvas abitus, sellega koos ka viha ja soov Teedule kätte maksta.  Ilmselgelt ei mõelnud Liina teadlikult sellele, et ta tahab Teedule vähemalt sama palju haiget teha, kui Teet oli teinud talle, see tunne lihtsalt paisus tema sees ja otsis lahendust. Teet oli aga vähemalt pealtnäha õnnelik oma uue armsamaga, nad käisid reisidel ja nautisid elu. 

Liina tunnetas, et kuna Teet armastab samuti oma lapsi ja oli olnud neile siiani hea isa, siis kui lapsed enam isaga suhelda ei soovi, teeb see Teedule väga haiget. Nii läkski - lapsed teatasid nagu ühest suust, et nemad sellise isaga enam suhelda ei soovi. 

Teet asus abi otsima juristidelt ja lastekaitsetöötajatelt, tema ainsaks sooviks oli näha oma lapsi. 

Ka Liina pöördus juristi poole. "Ma pole nõus lubama lapsi SELLE NAISEGA ühte ruumi. Kui isa tahab lapsi näha, siis saab see toimuda mitte isa kodus ja SEE NAINE ei tohi minu lastega kokku puutuda." 

"Arusaadav. Kas see naine on olnud Teie lastele kuidagi ohtlik või mis põhjusel täpsemalt ei tohi lapsed temaga kokku puutuda?" küsib jurist. Liina on veidi segaduses, kuid vastab: "No mõelge ise, tema lõhkus meie pere."

Juristi kabinetis koorub aga sellistest vestlustest sageli välja üllatav tõsiasi - mahajäetud vanem kardab, et lapsed hakkavad hoidma teise vanema uue partneri poole, et neil tekivad temaga head suhted, kõige hullemal juhul aga tekib hirm, et see vihatud uus partner võib üle võtta üksi jäänud ja endagagi hädas oleva vanema rolli. 

Mida saab Teet teha, et olukorda parandada? Ka tema on Liina peale väga vihane, tahaks ennast kehtestada ja oma õigused maksma panna. 

Teet saab Liinale kinnitada, et laste ainus ema on Liina ja ta on olnud neile väga hea ema. Teet saab Liinale lubada, et tema uus partner ei võta kunagi ema rolli, sest lastel on juba ema olemas.

Liina ja Teedu lugu ei ole ühe pere lugu. Selline muster kordub väga paljudel kordadel suhtluskorra vaidlustes. Tõepoolest, kui lahku minna sooviv vanem tunnustaks rohkem teist vanemat ja kinnitaks, et tema kohta vanemana keegi kunagi ära ei võta ning käituks ka praktikas sellele vastavalt, võtaks see paljudel juhtudel pinged maha. Lastega koos elav vanem ei kannaks enda negatiivseid tundeid teise vanema vastu üle lastele ja lapsed ei peaks nendega koos elava vanema rõõmuks teist vanemat vihkama.  See aga kergendaks nii vanemate kui ka laste olukorda märgatavalt. Hea sõna kannab taolistes olukordades võluvitsa väge.