Elatis on üks teemadest, mis tekitab palju segadust ja küsimusi. Kui Sa ei ole kindel, kuidas elatist õigesti maksta või nõuda, loe see läbi.

Viimastel nädalatel olen saanud päris mitmeid kirju küsimustega, et kuidas seda elatist peaks ikka maksma, et oleks hästi ja et kui suur peaks olema lapsele makstav elatis. Seetõttu tekkis mõte neid teemasid veidi selgitada just nii, et abi oleks nii vanematel, kelle juures lapsed kasvavad ning ka nendel vanematel, kes elavad lastest lahus ja tahavad käituda selliselt, et elatise maksmisega oleks kõik hästi ning „kohtukulli“ kartma ei peaks.

Perekonnaseadus reguleerib mitmeid erinevaid sugulaste ja pereliikmete ülalpidamisega seotud õigussuhteid, kuna minult on küsitud kõige enam just alaealiste ja täisealiste laste elatisega seotud teemasid, siis keskendun neile.

Millal on alust pöörduda elatisenõudega kohtu poole ehk millal mõistab kohus vanemalt lapse kasuks elatise välja?
Vastus on, et elatise mõistab kohus välja, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt või ebapiisavalt.

Seadus ütleb, et elatist tuleb maksta ette. See tähendab, et näiteks aprillikuu elatis tuleb tasuda hiljemalt 01.04. Näiteks kui vanem maksab elatist küll piisavas ulatuses, kuid suvalistel kuupäevadel – mõnel kuul kuu alguses, teisel kuul kuu keskel või lõpus, ei ole tegemist regulaarsusega ja ka seda võib kohus lugeda ülalpidamise andmiseks, mis võib anda aluse elatise väljamõistmiseks.

📌 Siit tuleb ka kohe soovitus tasuda elatist regulaarselt, nii et jooksva kuu elatis oleks tasutud hiljemalt sama kuu 1. kuupäevaks. Kui see kuupäev on hilisem (näiteks 10. kuupäev, kui laekub palk), peaks olema tõendatav, et selles tingimuses on olemas vanemate kokkulepe, mida saab vajadusel ka tõendada (näiteks veebivestlus Facebookis, Whatsapis või e-posti teel).

Kui suur peaks olema alaealisele lapsele makstav elatis?
Kõige parem on, kui vanemad arutaksid esmalt omavahel:
• millised on lapse kulud
• kuidas vanemad neid omavahel jagavad
Hea oleks need kokkulepped ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üle kinnitada.

📌 Oluline on teada: Eestis ei ole enam üht kindlat miinimumsummat, mis kehtib kõigile. Kui tegemist on keskmiste vajadustega lapsega, kelle vanemad on töövõimelised ja nende sissetulekud ning ülalpeetavate arv jääb ka Eesti keskmisele lähedale, on abi elatiskalkulaatorist: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/.
Kalkulaatori puhul on küsimusi tekitanud lahter „kohustatud vanema sissetulek“. Seda muuta ei ole vaja, kuna keskmise elatisesumma arvutamise aluseks on Eesti keskmine palk.

Elatist võiks tasuda igakuiselt ühes kindlas summas. Kui see muutub (näiteks jagavad vanemad lapse suuremaid kulusid vms), võiks olla juba makse selgituses kirjas, mille eest on makse tehtud.
Võib aga juhtuda, et lapsel on keskmisest suuremad vajadused, näiteks on vanemad ühiselt otsustanud, et laps käib mõnes kulukas huviringis. Sellisel juhul võib elatis olla ka suurem, kui kalkulaatoris märgitud, kuid oluline on silmas pidada, et keskmisest suuremas summas elatist nõudes tuleb lapse kulud ära tõendada ning mõistlik on selline nõue esitada ikkagi olukorras, kus on arvata, et teisel vanemal on olemas rahaline võimekus nõutud summas elatist ka tasuda.

Mis saab aga siis, kui vanemad kunagi leppisid kokku või mõistis kohus elatise välja arvestusega, et laps käib kulukas huviringis, aga nüüd on ühe vanema majanduslik olukord halvenenud ja ta ei jõua selle eest enam tasuda?
Lastega seotud otsused tehakse hetkeolukorda arvestades. Kui asjaolud muutuvad, tuleb ka kokkuleppeid muuta või kui elatist makstakse kohtulahendi alusel, siis tuleb elatist maksma kohustatud vanemal pöörduda kohtu poole ja nõuda elatise vähendamist.

12.04.2026