Abielu ja lahutus

1Kuidas saab abielu lahutada?
Abielu saab Eestis lahutada:

1) perekonnaseisuasutuses võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui: mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust või abikaasad on nõutavas vormis sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille alusel kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust.

2) notari juures, kui pädevate õigusaktide alusel on lahutusasi Eesti kohtu alluvuses. Abikaasad võivad vastava abielu lahutamisele kohaldatava õiguse kokkuleppe sõlmida isiklikult notariaalselt tõestatud vormis.

3) kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama.
2Kui kiiresti on abielu võimalik lahutada?
Perekonnaseisuasutuses ja notari juures lahutatakse abielu mitte varem kui 1 kuu ning mitte hiljem kui 3 kuu möödumisel vastava avalduse esitamisest. Reeglina ei võta ka kohtus abielu lahutamise menetlus kaua aega, valdavalt õnnestub see lahendada 2-3 kuuga. Samas kui teine pool asub menetlusega tahtlikult viivitama, võib lõpplahendi saamiseni kaua aega minna. Kauem võib aega minna ka juhul, kui kohus peab põhjendatuks pooltele leppimisaja andmist. Kui kohus peab põhjendatuks anda pooltele leppimisaeg, peatab ta menetluse ning annab pooltele aega oma suhete parandamiseks.
3Kas abielu lahutamiseks kohtus on vaja juristi või advokaati?
Ei, juristi või advokaadi palkamine ei ole kohustuslik. Samas võib esindajast olla palju abi juhul, kui:

1) abikaasa ei soovi abielu lahutada;

2) Sa kahtled, kuidas koostada hagi, ja soovid vältida menetlusvigu;

3) üks pool tunneb end ebavõrdses olukorras või tunneb hirmu, kuna suhe on olnud näiteks vägivaldne;

4) pooltel on lisaks abielu lahutamisele ka vaidlus ühisvara jagamise osas.
4Mida teha, kui soovin abielu lahutada, aga abikaasa ei ole sellega nõus?
Praktikas esineb sageli probleem, et üks abikaasa soovib abielu lahutada, teine mitte. Sellisel juhul tuleb lahutada soovival abikaasal pöörduda hagiavaldusega kohtu poole. Oluline on teada, et kohus ei hakka abielulahutuse vaidlust menetledes hindama abikaasade käitumist ning otsima süüdlast. Tähtsust ei oma, kes lahutuse algatas. Oluline on, et kohus tuvastaks ühe abikaasa selge soovi abielu lahutada ning asjaolu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning neid ei ole võimalik taastada.
5Mida teha, kui Te ei soovi lahutust, kuid Teie abikaasa seda soovib?
Kui Sa usud, et teie suhteid saab parandada ja abielu on võimalik päästa, ei pea Sa abielu lahutamisega nõus olema. Kohus saab menetluse peatada ja pooltele leppimiseks aja anda. Seda soovides pead olema valmis kohtule põhjendama, kuidas Sa plaanid seda aega kasutada ning mida suhete parandamiseks teha.
6Kuidas toimub vara jagamine lahutuse korral?
Vara jagamine sõltub sellest, milline varasuhe abikaasadel oli:

1) ühisvara,

2) vara juurdekasvu tasaarvestus,

3) varalahusus.

Kõige tavalisem on ühisvara süsteem, kus abielu ajal soetatud vara kuulub üldjuhul mõlemale võrdselt. Vara saab jagada:

1) kokkuleppel notari juures,

2) või kohtus, kui kokkulepet ei saavutata.

Jagamisel võetakse arvesse nii vara kui ka võimalikke kohustusi ja laene.

Laps ja hooldusõigus

1Mida tähendab hooldusõigus?
Hooldusõigus on vanema õigus ja kohustus lapse elus olulisi otsuseid teha ja last esindada.
2Kas mõlemal vanemal on võrdsed õigused ja kohustused?
Jah. Eesti seaduse järgi on emal ja isal võrdsed õigused ja kohustused lapse suhtes. See tähendab, et mõlemad vanemad peaksid osalema oluliste otsuste tegemisel, mis puudutavad näiteks:

  • haridust
  • tervishoidu
  • elukohta
  • reisimist
  • usulisi või muid olulisi küsimusi
Vanemate lahkuminek ei võta automaatselt kummaltki vanemalt õigusi ega kohustusi ära ega anna neid juurde. Ka asjaolu, kui laps elab peamiselt ühe vanema juures, ei muuda seda olukorda.
3Kuidas otsustatakse lapse hooldusõigus?
Kohus hindab eelkõige lapse heaolu ja stabiilsust. Oluline ei ole see, kumb vanem “võidab”, vaid see, milline lahendus toetab lapse arengut kõige paremini.

Arvesse võetakse:

1) vanemate koostöövõimet,

2) lapse turvatunnet,

3) lapse harjumuspärast keskkonda,

4) vanema valmisolekut toetada lapse suhet teise vanemaga.
4Kellele kuulub lapse hooldusõigus, kui vanemad lähevad lahku?
Eelduslikult on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus ja seda ei muuda ka vanemate lahkuminek. Kui kohus, vanemad riikliku perelepitaja juures (juhul kui kohus on nad sinna saatnud) või isaduse omaksvõtu avaldust esitades ei ole teinud ühises hooldusõiguses muudatusi, on neil ühine hooldusõigus ja nad peavad lapse elus olulised küsimused ühiselt otsustama.

Kui laps elab peamise aja näiteks ühe vanemaga, ei ole ainuüksi see asjaolu aluseks teise vanema hooldusõiguses muudatuste tegemiseks. Seega peavad ka lahku läinud vanemad tegema lapse elukorralduse ja tema kasvatamise osas pidevalt koostööd ning otsustama ühiselt lapsega seotud küsimused (nt millisesse kooli või lasteaeda laps panna, millised huviringid talle valida, kas vaktsineerida teda või mitte jne).
5Millal on põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda ühele vanemale lapse suhtes ainuhooldusõigus?
Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on äärmuslik meede, mida kohus rakendab vaid juhul, kui lapse heaolu ei ole võimalik teisiti tagada. Enamasti on selleks olukorrad, kus vanemate vahel on pikka aega olnud nii teravad vastuolud ja konfliktid, et lapse elus oluliste otsuste tegemine ei ole võimalik. Ka sel juhul kaaluvad kohtud üksikute valdkondade (näiteks lapse haridust, tervist ja vara puudutavad küsimused) kaupa, kas vanematel on vaidlus mingis üksikus küsimuses. Kui vaidlus hetkel puudub, ei pruugi kohus ühist hooldusõigust lõpetada.
6Milliseid asjaolusid võetakse arvesse hooldusõigust puudutavates vaidlustes?
Eestis lähtutakse lapse hooldusõiguse määramisel alati lapse parimatest huvidest. Kohus hindab muu hulgas:

  • lapse emotsionaalset sidet mõlema vanemaga
  • vanemate koostöövõimet
  • lapse senist elukorraldust ja stabiilsust
  • vanema võimet lapse eest hoolitseda
  • lapse enda arvamust (olenevalt vanusest ja küpsusest).
Lapse huvi ja tema tahtmine ei ole aga alati sama, seepärast saab lapse soove kohus arvestada vaid juhul, kui need ei kahjusta lapse huve.
7Mis on vahe suhtluskorral ja hooldusõigusel?
Hooldusõigus tähendab õigust ja kohustust teha lapse elu puudutavaid olulisi otsuseid ja teda esindada. Suhtluskord määrab:

1) millal,

2) kui tihti,

3) kuidas laps teise vanemaga suhtleb.

Näiteks võib laps elada põhielukohana ühe vanema juures, kuid hooldusõigus võib vanematel olla ikkagi ühine (eelduslikult see nii ongi).

Elatis ja suhtlemine lapsega

1Kui palju tuleb alaealisele lapsele elatist maksta?
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ja vanemate majanduslikust olukorrast. Eestis ei ole enam üht kindlat miinimumsummat kõigile lastele, kuid igaüks saab arvutada välja keskmise elatise, mida konkreetsel juhul tuleb maksta. Hea abimees selleks on elatiskalkulaator, mis on leitav https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/ . Pane tähele, et keskmise elatise arvutamiseks ei pea Sa teadma kohustatud vanema varalist seisu, aluseks võetakse kalkulaatoris juba eelnevalt märgitud Eesti keskmine brutopalk. Lapsele makstava elatise suurus võib kalkulaatoris toodust ka erineda. Vaidluse korral arvestab kohus elatise suuruse määramisel:

  • lapse igapäevaseid kulusid (sh eluasemekulud, lapse huvialad, tervisega seotud kulud jne);
  • vanemate sissetulekuid ja nende võimet sissetulekut teenida;
  • seda, kui palju aega laps kummagi vanemaga veedab.
Kohtud lähtuvad individuaalsest olukorrast, mitte ühest kindlast numbrist. Oluline on aga teada, et kui elatist soovitakse suuremas määras kui PKS §101 sätestatud määr (sama, mis on kalkulaatoris märgitud), tuleb kohtumenetluse käigus lapse kulud ka tõendada (see ei puuduta toidukulusid, mõistlikke kulusid riietele, jalanõudele ja hügieenitarvetele).
2Kui lapsest lahus elav vanem ei maksa lapsele elatist ega anna talle muul moel piisavalt ülalpidamist, kas mul on õigus keelata tal lapsega kohtumast?
Kindlasti mitte. Eelduslikult on lapse huvides suhelda oma vanemaga isiklikult. Kui lapsega koos elav vanem keelab lapsel teise vanemaga suhtlemise, kuritarvitab ta oma hooldusõigust. Seega, kui üks vanem jätab lapse ülalpidamiseta, karistab ta last ja ka see vanem, kes takistab lapsel kohtuda teise vanemaga, karistab samuti last.
3Kas ja millisest vanusest võib laps keelduda suhtlemast vanemaga, kellega kohus on määranud suhtluskorra?
Seadus ei sätesta kindlat vanust, millest alates laps saab ise otsustada. Mida vanem ja küpsem laps, seda suuremat kaalu annab kohus tema arvamusele. Teismelise lapse puhul võib lapse selgel ja põhjendatud soov avaldada väga suurt mõju. Samas ei tähenda lapse vastuseis automaatselt, suhtluse lõpetamist - kohus hindab alati põhjuseid ja lapse heaolu tervikuna.