Elatise määramine lapse vahetul ülalpidamisel

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.01.2014 otsus nr 3-2-1-165-13 käsitles elatise määramist lapse vahetul ülalpidamisel.

Hageja esitas oma ema vahendusel kostja (isa) vastu hagi, milles palus kostjalt alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni välja mõista elatis. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista miinimummääras või sellest väiksem elatis. Nii maa- kui ka ringkonnakohus rahuldasid hageja nõuded. Kostja esitas kassatsioonkaebuse.

Riigikohus leidis, et:

• Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.
• Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist.
• Mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega osaleb vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.
• Elatisenõuet tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud aasta eest ja alates hagi esitamisest edasiulatuvalt ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ja neid ei liideta. Küll aga tuleb tsiviilasja hinna määramisel arvestada, et algselt esitatud igakuise elatisenõude suurendamise korral muutub vastavalt ka hagihind.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-165-13