Põlvnemine

Isaduse omaksvõtt ja isaduse tuvastamine. Kui lapse isa isadust vabatahtlikult (perekonnaseisuasutuses) omaks ei võta, tuleb põlvnemise tuvastamist kohtu kaudu nõuda.

Koostame vajalikud dokumendid kohtu jaoks, et kohus saaks tuvastada põlvnemise ning laps saaks endale isa juriidilises mõttes.




Kuidas registreerida lapse sündi, kui lapse ema on alaealine?

Kui lapse ema on alaealine ning tema teovõimet ei ole laiendatud lapse sünni registreerimise osas, on lapse seaduslikuks esindajaks sünni registreerimisel kohalik omavalitsus. Lapsele eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kui lapse isa on täisealine ja ta on abielus lapse emaga, on lapse isa lapse seaduslik esindaja ning ta saab ise esitada lapse sünni registreerimise avalduse. Kui lapse isa on täisealine, kuid ei ole lapse emaga abielus, saab ta lapse seaduslikuks esindajaks pärast isaduse omaksvõttu. Kõikide sünni registreerimisel antavate tahteavalduste ja nõusolekute (nt nime andmine, nõusolek isaduse omaksvõtuks jne) puhul peab alaealise tahteavaldusele ja nõusolekule andma oma nõusoleku tema seaduslik esindaja.


Kas põlvnemise tuvastamise ja elatise nõude hagi puhul on elatist võimalik ka tagasiulatuvalt nõuda?

Kuna vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused tekivad põlvnemise kindlakstegemisest arvates, ei ole põlvnemise tuvastamise ja elatisenõude esitamisel võimalik elatist tagasiulatuvalt nõuda. Seda saab teha alates hagi esitamisest.


Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.

Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja:
1) abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või
2) teine mees on isaduse omaks võtnud.

Kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud mees. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud rohkem kui kolmsada päeva enne oma sündi, siis võetakse aluseks see ajavahemik.

Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud. Seda saab teha üksnes isiklikult.

Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.

Kui lapse ema on surnud ja ta on enne surma isaduse omaksvõtuks nõusoleku andnud või kui laps on saanud täisealiseks, on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut. Alla 14-aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Vähemalt 14-aastane laps võib seadusliku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku. Nõusolek tuleb anda isiklikult. Nõusolek ei või olla tingimuslik ega tähtajaline.

Kui emalt on vanema hooldusõigus täielikult ära võetud või ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud, ei saa isadust omaks võtta. Sellisel juhul saab põlvnemise tuvastada kohus.

Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.

Lapse kaalukaid huve järgides võib valdkonna eest vastutav minister vaidlustada omaksvõtu teel tekkinud isaduse, kui on põhjendatud kahtlus, et laps ei põlvne isaduse omaks võtnud mehest.

Kui kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei põlvne sellest mehest, ei saa see mees isadust omaks võtta.

Isaduse vaidlustamise hagi võib esitada üksnes isiklikult.

Alaealise lapse nimel võib isaduse vaidlustada üksnes lapse seaduslik esindaja. Muu isadust vaidlustama õigustatud isik võib isaduse vaidlustada üksnes isiklikult ka juhul, kui tema teovõime on piiratud, vajamata selleks seadusliku esindaja nõusolekut.

Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.

Selle tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.

Kui alaealise lapse seaduslik esindaja ei ole isadust õigel ajal vaidlustanud, võib laps oma põlvnemise isast täisealisena isiklikult vaidlustada. Sel juhul algab tähtaja kulgemine päevast, millal täisealiseks saanud lapsele on isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist.

Isaduse tuvastab kohus, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik.

Isik peab taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust.

Põlvnemise ekspertiisist keeldumise korral võib kohus määrata ekspertiisi tegemise kohustuslikus korras. Uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha sundkorras kohtu määruse alusel, kaasates vajaduse korral politsei.

Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama.

Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohtusse pöördumise kulu: põlvnemise tuvastamise nõudelt, kui see esitatakse koos elatisenõudega, ei tule riigilõivu tasuda. Muul juhul on riigilõiv hagilt 40 eurot. Kui kasutate juristi abi, lisandub õigusabi teenuse hind.

Kallis klient, pakume Sulle kontaktivaba õigusabi. Leiame Sinu murele lahenduse ka kodus püsides.
+