Otsustusõigus

Kui vanemad last kasvatades ei saa kokkuleppele teatud üksikutes küsimustes, saab kohus anda ainuotsustusõiguse vaidlusalustes küsimustes ühele vanematest. Kõige sagedamini ei saa vanemad kokkuleppele küsimuses, kumma vanema juures laps peaks elama.

Nõustame ja esindame klienti lapse kasvatamise üksikküsimuste otsustusõigusega seotud vaidlustes.



Kui vanemad last kasvatades ei saa kokkuleppele lapsega seotud üksikutes küsimustes, saab kohus anda ainuotsustusõiguse vaidlusalustes küsimustes ühele vanematest. Kõige sagedamini tekib vanemate vahel vaidlus küsimuses, kumma vanema juures laps peaks elama.

Kohus lahendab vanematevahelise vaidluse lapse huvidest lähtudes, kaasates menetlusse lapse (ja vajadusel lapsest lahuselava vanema) elukohajärgse kohaliku omavalitsuse (lastekaitse- või sotsiaaltöötaja isikus) arvamuse andmiseks ning määrates lapsele esindaja riigi poolt (advokaat).

Ilmselgelt on alati parem, kui vanemad lahendavad lapsesse puutuvad küsimused kokkuleppel ja kohtusse pöördumata, sellel teel saavad vanematele abiks olla kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad.

Kui kohtuvälise kokkuleppe saavutamine aga ei õnnestu, ei ole kohtusse pöördumisega viivitamine sageli mõistlik, kuna vanemate vaheliste vaidluste tõttu võivad kannatada laste heaolu ja turvatunne.

Meeles tuleks pidada, et kohus suunab vanemaid samuti kokkuleppele ning sageli õnnestub vanematel kokkuleppele jõuda just kohtumenetluse käigus kohtu, lastekaitsetöötajate ja lapse esindaja kaasabil. Põhjus võib peituda asjaolus, et kohtuväliselt ei pruugi lapse teine vanem mõista olukorra tõsidust ning lapse huvidega arvestamise vajadust ja see saab talle selgeks alles kohtumenetluse käigus vesteldes kohtu, lastekaitsetöötajate ja lapse esindajaga.

Kohtusse pöördumise kulu: riigilõiv hagita perekonnaasjas on 10 eurot. Kui kasutate juristi abi, lisandub õigusabi teenuse hind.


  • Levinud küsimus otsustusõiguse vaidlustes on lapse elukoht. Tihti pöörduvad vanemad juristi poole küsimusega: “Kas mul on õigus nõuda, et laps elaks poole ajast minuga ja poole ajast teise vanemaga. Meil on lapse suhtes ühine hooldusõigus ning lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused”.
  • Sellele küsimusele saab vastata taas lapse huvi seisukohalt. Nõnda nagu täiskasvanud, vajavad lapsed veelgi enam üht kindlat kodu ja stabiilset elukorraldust. Nii nagu meie täiskasvanutena ei kujuta enamasti ette elu kahes kodus ja pidevat reisimist nädalaks ühte koju ja siis nädalaks teise koju, ei ole õige ka sellist elukorraldust lastele peale suruda vaid sel põhjusel, et vanemad oma võrdseid õigusi saaks teostada.
  • Pered on erinevad ning vahel toimib laste elamine kordamööda mõlema vanema juures väga hästi, teatud juhtudel võib see isegi paratamatu olla (näiteks kui mõlemad vanemad töötavad graafikute alusel välismaal ja on kordamööda Eestis).
  • Seega tuleb lapse viibimiskoha otsustusõiguse alastes vaidlustes alati lapse huvi kindlaks teha ning vaidlus just sellest lähtudes lahendada.

Kallis klient, pakume Sulle kontaktivaba õigusabi. Leiame Sinu murele lahenduse ka kodus püsides.
+