Kohtuasju, millega vanemad lastelt elatist nõuavad, tuleb aastas ette üksikuid. Asjaosaliste sõnul on siiski oluline tõstatada küsimus: kes peab hoolitsema hätta jäänud rongavanemate eest?
„Oma isaga olen kohtunud peamiselt vanavanemate sünnipäevadel. Ta pole minu eest kunagi hoolitsenud, aga nüüd tal jääb justkui julgust ülegi,” rääkis Eesti Päevalehele kolmekümnendates naine, nimetagem teda Mariks. Mari selgitas, et isa pole tema ja eelmisest abielust sündinud venna käekäigu vastu kordagi huvi tundnud. „Tema suhtlusstiil on olnud alati agressiivne, oleme kohtunud ainult mõnel korral,” ütles ta ja lisas, et isa rolli on nende jaoks täitnud hoopiski isapoolne vanaisa.
Seda suurem oli 2010. aastal tema ja venna üllatus, kui isa hakkas neilt kohtu kaudu elatist nõudma. Isa on praegu kuuekümnendate eluaastate alguses ja elab maakohas, kuid tütre sõnul ei ole kunagi eluga just kõige paremini toime tulnud. Vähese tööstaaži tõttu on ka tema pension väike. „Tundub uskumatu, et vanemad kaebavad oma lapsi kohtusse ja eriti veel siis, kui ei ole vanemakohuseid täidetud. Ma lihtsalt ei suutnud mõista, miks ta seda teeb,” sõnas Mari.
Eesti Päevaleht, 25. juuli 2015 00.10