Kohtumenetlus oma olemuselt on mäng, mis käib kindlate reeglite järgi. Need reeglid on kirjas vastavates seadustes (tsiviilkohtumenetluse reeglid tulenevad näiteks tsiviilkohtumenetluse seadustikust).
Selleks, et enda õigusi kohtumenetluses edukalt kaitsta, tuleb teada mängureegleid ehk protsessinorme.
Hagimenetluse (kohtumenetluse üks liik) puhul tuleb meeles pidada, et kohtu ette tuleb õigel ajal ja õiges vormis tuua asjas tähtsust omavad asjaolud ning esitada tõendid oma väidete tõendamiseks. Iga protsessiosaline valib ise, milliste tõenditega ta igat oma väidet tõendab. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
Tihti ütlevad inimesed, et vastaspoole esindajaks olev jurist rääkis jälle “musta valgeks” ja kohus kuulas just teda.
Juristide oskust õigel ajal õiges vormis esitada kohtule õiged nõuded, tuua välja asjas tähtsust omavad asjaolud ning leida tõendid oma väidete tõendamiseks nimetataksegi rahvakeeli “musta valgeks rääkimine”. Siinkohal on oluline meeles pidada, et kohtus tuleb rääkida tõtt ning kohtu eksitamine ei ole lubatud.
Kohtus (välja arvatud Riigikohus) peab igaüks saama ise oma õigusi kaitsta ning juristi palkamine ei tohi kindlasti kohustus olla.
Kui võib eeldada, et vastaspool nõuet ei tunnista ja on oodata vaidlust, on mõistlik kaaluda õigusabiteenuse kasutamist. Siis ei jää abivajaja õigused kohtus menetlusnormide mittetundmise tõttu kaitseta. Lisaks muutuvad kohtumenetlused sageli emotsionaalselt kurnavaks ning närvesöövaks ja kannatada võib nii pere- kui tööelu. Juristist esindaja abi kasutades saab inimene keskenduda oma elus muudele olulistele küsimustele, sest kohtumenetluses toimuval hoiab silma peal ja teeb kõik vajalikud toimingud tema esindaja.
Vahel püütakse algul kohtumenetluses juristi abita hakkama saada ning nõu tullakse küsima siis, kui asjad kohtus on keeruliseks läinud või on kohtumenetlus lõppenud ootamatult ebasoodsa lahendiga.
Tuleb tunnistada, et kui kohus on andnud teatud toimingute tegemiseks (nt vastamiseks, seisukohtade ja tõendite esitamiseks jne) tähtajad ning need on mõjuva põhjuseta mööda lastud minna, ei pruugi olukorra päästmine enam võimalik olla. Sellisel juhul võib juristi palkamine pooleliolevas kohtumenetluses kasutu olla.
Meeles tuleb pidada, et samad pooled ei saa samas asjas enam uuesti kohtusse pöörduda. See ei kehti näiteks elatise suurendamise ja vähendamise nõuete kohta ning ka lapse hooldusõiguse, otsustusõiguse ja vanemaga suhtlemise korda saab asjaolude muutumisel taas lasta kohtul üle vaadata.