Elatis

Kui lapsest lahus elav vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt lapse kasuks välja elatise (varem alimendid). Elatist ei ole õigus saada ainult lapsel, seadus näeb ette elatise saamise õiguse veel paljudel muudel juhtudel.

Nõustame ja esindame kliente kõikides elatise maksmisega seotud vaidlustes.




Mida teha, kui sinu lapse teine vanem ei toeta last majanduslikult või ei tee seda piisavas ulatuses?

Esmalt tuleb kohustatud vanemalt elatist lapse jaoks küsida ning püüda elatise maksmise osas kokkuleppele saada. Parim viis selleks on sõlmida notariaalne elatise maksmise kokkulepe. Kui selles kokkuleppes on olemas kohesele sundtäitmisele allumise säte ning elatise maksmiseks kohustatud vanem jätab elatise maksmata, saab notariaalse elatise maksmise kokkuleppe alusel kohe kohtutäituri poole pöörduda ja sundtäitmist nõuda.

Kui vanemad lapse ülalpidamise osas kokkulepet ei saavuta, tuleb pöörduda kohtu poole ja vanemalt lapse kasuks elatist nõuda.


Mida teha, kui kohtusse on esitatud Sinu vastu elatisenõue?

Sellisel juhul on käimas kohtumenetlus, kus on väga oluline järgida kohtu poolt määratud tähtaegasid. Kohtule esitatud dokumendid peavad vastama seadusele. Kui Sul on plaanis pöörduda nõu ja abi saamiseks juristi poole, ära viivita sellega. Mentlusdokumentide koostamine ja asjas oluliste tõendite kogumine võib aega võtta.

Võta Ühendust

Mida teha, kui soovid nõu elatise maksmise kohta muudel juhtudel?

Võta meiega ühendust ning lepime kokku aja konsultatsiooniks büroos või telefoni teel vastavalt kliendi soovile.


Kellel on õigus nõuda elatist?

  • Lahutatud abikaasa – lapse hooldamine (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni), vanus, tervislik seisund, mille tõttu ei suuda ise ülalpidamist hankida. Seadus näeb ette piirangud, millal ülalpidamiskohustust piiratakse ja millal võib selle välistada.
  • Lapse sünd - lapse isa kohustus lapse ema ülal pidada kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Kui last hooldab isa, on tal see nõue lapse ema vastu.
  • Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus esimese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel.

Kas esitada elatisnõue kohtule maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses?

Maksekäsu kiirmenenetlusel ja hagimenetlusel on omad erisused. Meeles tuleb pidada, et maksekäsu kiirmenetluses ei saa:

  • nõuda elatist tagasiulatuvalt;
  • nõuda elatist, kui kohustatud isik ei ole lapsevanemana lapse sünniakti kantud;
  • nõuda elatist maksekäsu kiirmenetluses, kui igakuine nõutav elatis ületab perekonnaseaduse § 101 lõikes 3 sätestatud elatise baassummat üle 1,5 korra;
  • seada elatisesumma suurus sõltuvusse sellest, kuidas muutub kuupalga alammäär.

Kui maksekäsu kiirmenetlus ei ole võimalik, on võimalik nõue esitada hagimenetluses. Nõude võib esitada kohtule ka kohe hagimenetluses.

Elatise nõudmise puhul ei tule riigilõivu tasuda kummaski menetluses, küll tuleb aga hagis märkida hagihind, milleks on hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav elatise summa.


Millises summas on õige elatist nõuda?

Vastus on hetkel uuendamisel!


Kas elatist saab nõuda ka tagasiulatuvalt?

Perekonnaseadus näeb ette võimaluse nõuda elatist tagasiulatvalt kuni ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Riigikohus on asunud aga seisukohale, et tagasiulatuva elatisenõude puhul ei täida elatis oma eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste järjepidev rahuldamine. Tänasel päeval on kohtupraktika selline, et elatist on mõtet nõuda tagasiulatuvalt juhul, kui kohtus on võimalik tõendada, et elatist on kohtuväliselt nõutud. Üldreeglina tuleb meeles pidada, et kui kohustatud vanem lapse ülalpidamises ei osale või ei tee seda piisavas ulatuses, tuleks elatisenõue kohe kohtule esitada.

Levinud vead elatise hagides:

  • Suurim viga on see, kui elatisehagi üldse kohtule esitamata jäetakse, kuigi alus selle esitamiseks on olemas. Enamasti on hagi esitamata jätmise põhjuseks kohustatud vanema väga halb varaline seis või teadmine, et kohustatud vanem saab sissetulekuid mitteametlikult ning kohtutäituril ei ole nõuet niikuinii võimalik sundtäita. Elatisehagi tuleks kohtule esitada ka siis, kui elatise reaalset laekumist ei ole esialgu loota. Nimelt, kui tulevikus hakkab majanduslikku abi vajama kohustatud vanem, on lapsel eelduslikult kohustus vanemat ülal pidada (tasudes näiteks hooldekodu arveid). Laps vabaneb vanema ülalpidamise kohustusest, kui vanem jättis oma kohustuse last ülal pidada, täitmata. Kui vanemalt ei olegi lapse kasuks elatist välja mõistetud, võib olla keeruline tõendada, et vanem oma kohustust last ülal pidada, rikkunud on.
  • Sageli tekitab segadust, kes märkida elatise hagis hagejaks. Oluline on teada, et hagejaks on alati laps, kellele elatist nõutakse ning tema seaduslikuks esindajaks enamasti vanem, kes lapse nimel hagi esitab.
  • Tihti nõutakse elatist kindlas summas, enamasti poole kuupalga alammääraga võrdses summas, kuid jäetakse märkimata, et väljamõistetav elatis ei tohi ka tulevikus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus.
  • Elatist nõutakse tagasiulatuvalt, kuid kohtus ei tõendata ära, et elatist on varem kohtuväliselt ka küsitud. Hea on meeles pidada, et kohe kui tekib elatisevõlg, on mõistlik nõue kohtusse esitada.
  • Vahel nõutakse elatist vanemalt, kes lapse sünniaktis vanemana kirjas ei ole. Kui teine vanem ei ole lapse sünniaktis vanemana kirjas, puuduvad tal ka vanemlikud kohustused lapse ees. Sellisel juhul tuleb nõuda kohtus põlvnemise tuvastamist (kui isa ei ole nõus isadust vabatahtlikult omaks võtma). Kui nõuda põlvnemise tuvastamist ja lapsele elatist koos, on see riigilõivuvaba.
  • Tuleb ette ka seda, et elatise nõudmisel minimaalset summat ületavas määras unustatakse tõendada lapse minimaalseid vajadusi ületavad kulud.