Mida teha, kui sinu lapse teine vanem ei toeta last majanduslikult või ei tee seda piisavas ulatuses?

Esmalt tuleb kohustatud vanemalt elatist lapse jaoks küsida ning püüda elatise maksmise osas kokkuleppele saada. Parim viis selleks on sõlmida notariaalne elatise maksmise kokkulepe. Kui selles kokkuleppes on olemas kohesele sundtäitmisele allumise säte ning elatise maksmiseks kohustatud vanem jätab elatise maksmata, saab notariaalse elatise maksmise kokkuleppe alusel kohe kohtutäituri poole pöörduda ja sundtäitmist nõuda.

Kui vanemad lapse ülalpidamise osas kokkulepet ei saavuta, tuleb pöörduda kohtu poole ja vanemalt lapse kasuks elatist nõuda.

Mida teha, kui kohtusse on esitatud Sinu vastu elatisenõue?

Sellisel juhul on käimas kohtumenetlus, kus on väga oluline järgida kohtu poolt määratud tähtaegasid. Kohtule esitatud dokumendid peavad vastama seadusele. Kui Sul on plaanis pöörduda nõu ja abi saamiseks juristi poole, ära viivita sellega. Mentlusdokumentide koostamine ja asjas oluliste tõendite kogumine võib aega võtta.

Mida teha, kui soovid nõu elatise maksmise kohta muudel juhtudel?

Võta meiega ühendust ning lepime kokku aja konsultatsiooniks büroos või telefoni teel vastavalt kliendi soovile.

Kellel on õigus nõuda elatist?

• Lahutatud abikaasa – lapse hooldamine (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni), vanus, tervislik seisund, mille tõttu ei suuda ise ülalpidamist hankida. Seadus näeb ette piirangud, millal ülalpidamiskohustust piiratakse ja millal võib selle välistada.
• Lapse sünd - lapse isa kohustus lapse ema ülal pidada kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Kui last hooldab isa, on tal see nõue lapse ema vastu.
• Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus esimese ja teise astme ülenejatel ja alanejatel.

Kas esitada elatisnõue kohtule maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses?

Maksekäsu kiirmenenetlusel ja hagimenetlusel on omad erisused. Meeles tuleb pidada, et maksekäsu kiirmenetluses ei saa:

• nõuda elatist tagasiulatuvalt;
• nõuda elatist, kui kohustatud isik ei ole lapsevanemana lapse sünniakti kantud;
• nõuda elatist maksekäsu kiirmenetluses, kui igakuine nõutav elatis ületab perekonnaseaduse § 101 lõikes 3 sätestatud elatise baassummat üle 1,5 korra;
• seada elatisesumma suurus sõltuvusse sellest, kuidas muutub kuupalga alammäär.

Kui maksekäsu kiirmenetlus ei ole võimalik, on võimalik nõue esitada hagimenetluses. Nõude võib esitada kohtule ka kohe hagimenetluses.

Elatise nõudmise puhul ei tule riigilõivu tasuda kummaski menetluses, küll tuleb aga hagis märkida hagihind, milleks on hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav elatise summa.

Millises summas on õige elatist nõuda?

Vastus on hetkel uuendamisel!

Kas elatist saab nõuda ka tagasiulatuvalt?

Perekonnaseadus näeb ette võimaluse nõuda elatist tagasiulatvalt kuni ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Riigikohus on asunud aga seisukohale, et tagasiulatuva elatisenõude puhul ei täida elatis oma eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste järjepidev rahuldamine. Tänasel päeval on kohtupraktika selline, et elatist on mõtet nõuda tagasiulatuvalt juhul, kui kohtus on võimalik tõendada, et elatist on kohtuväliselt nõutud. Üldreeglina tuleb meeles pidada, et kui kohustatud vanem lapse ülalpidamises ei osale või ei tee seda piisavas ulatuses, tuleks elatisenõue kohe kohtule esitada.