Laste hooldusõigus

Kuidas on vanemate vahel jagatud õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. Kõik hooldusõiguse muudatused peab otsustama kohus lähtudes lapse huvidest, see kehtib ka juhtudel, mil vanemad on omavahel hooldusõiguse jaotuses kokku leppinud.

Nõustame klienti, kuidas hooldusõiguse vaidluse korral õigesti toimida. Koostame kohtu jaoks vajalikud dokumendid lapse hooldusõiguse muudatuste tegemiseks ja esindame klienti kohtus hooldusõiguse vaidluses.




Abiellusin alles pärast lapse sündi. Kellele jääb lahutuse korral lapse hooldusõigus?

Lahutuse korral jääb vanematele ühine hooldusõigus, kui abikaasad pole isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades väljendanud soovi hooldusõigust jätta vaid ühele vanematest.


Kui ühe vanema varaline seis on oluliselt parem kui teisel, mõlemad soovivad lapse ainuhooldusõigust endale saada, kas kohus määrab lapse ainuhooldusõiguse vanemale, kes saab majanduslikus mõttes lapsele rohkem võimaldada?

Kohus teeb asja lahendamisel kindlaks lapse huvi. Ühele vanemale ainuhoolduõiguse andmine peab vastama lapse huvidele, sest eelduslikult on lapse huvi siiski kahe hooldusõigusliku vanema olemasolu. Majanduslikest põhjendustest olulisemad on vanema senine pühendumine lapse eest hoolitsemisele ning lapse ja vanema hingeline seotus.


Kas ühes põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudega saab kohtult taotleda ka ainuhooldusõiguse üleandmist ühele vanematest?

Hooldusõiguse asja kohus koos põlvnemise tuvastamise ning elatisenõudega lahendada ei saa.


Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, seda nimetatakse vanema hooldusõiguseks. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

Last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Kui lapse arengutase seda võimaldab, arutavad vanemad lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi.

Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. Sageli osutub küsimuseks, milles vanemad kokkuleppele ei saa, lapse viibimiskoht, praktikas vaidlevad vanemad tihti selle üle, kumma vanema juures peaks laps elama.

Sellisel juhul saab kohus vanema avalduse alusel anda otsustusõiguse lapse viibimiskohta määrata ühele vanematest, kui kohus tuvastab, et see on lapse huvides.

Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hooldusõiguse muudatsed otsustab kohus hagita menetluses lähtudes lapse huvist ning seda ka siis, kui vanemad on lapse hooldusõiguse muudatustes kokku leppinud.

Kohus, lapse hooldusõiguse asja lahendades, teeb menetluse käigus kindlaks lapse huvi. Selleks kaasab kohus arvamuse andmiseks lapse (ja vajadusel lapsest lahus elava vanema) elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ning määrab lapsele riigi poolt esindaja (advokaat).

Kohtusse pöördumise kulu: Riigilõiv 10 eurot ja kui kasutate juristi abi, lisandub õigusabi teenuse hind.

Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muuhulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

Kohtupraktikas on loetud olulisimateks argumentideks vanema senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning vanema ja lapse hingelist seotust.

Müüdid seoses lapse hooldusõigusega

  • Kui mul on lapse ainuhooldusõigus, siis pean ka majanduslikus mõttes lapse kasvatamisega üksi hakkama saama, kuna teine vanem ei pea ka lapsele elatist enam maksma.
    Nõnda see kindlasti ei ole. Vanemal, kellel lapse hooldusõigust ei ole, säilib kohustus osaleda lapse ülalpidamises. Seega ei puuduta muudatused lapse hooldusõiguse kuuluvuses kuidagi lapse ülalpidamiskohustust.
  • Ainuhooldusõiguse andmine ühele vanematest tähendab teiselt vanemalt vanema õiguste äravõtmist.
    Perekonnaseaduses sätestatud võimalusel anda ühele vanematest ainuhooldusõigus ei ole midagi pistmist varasemast ajast pärit vanema õiguste äravõtmisega. 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduses ei nähta ette vanemalt vanema õiguste äravõtmist, nagu see oli sätestatud varem kehtinud perekonnaseaduses.
    01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse alusel saab lapse heaolu ohustamise korral vanema õigusi lapse suhtes piirata, sh isikuhooldusõiguse täielikult ära võtta.
  • Kui lapse ainuhooldusõigus kuulub ühele vanematest, siis teisel vanemal enam lapsega suhtlemise õigust ei ole.
    Sõltumata sellest, kuidas jaguneb vanemate vahel lapse hooldusõigus, on lapsel õigus suhelda isiklikult mõlema vanemaga. Parim on, kui lapse suhtlemine temast lahus elava vanemaga toimub regulaarselt ja planeeritult, et kõik osapooled - laps ning mõlemad vanemad - teaksid sellega arvestada.