Abielu lahutamine

Kui üks abikaasadest ei ole nõus abielu lahutama või ei ole vähemalt ühe abikaasa elukoht Eestis, ei ole abielu võimalik perekonnaseisuasutuses lahutada ning seda tuleb teha kohtus.

Koostame vajalikud dokumendid kohtule, et abielu kohtus lahutada.




Soovin oma abielu lahutada, kuid abikaasa ei ole nõus seda vabatahtlikult tegema. Mida peaksin selles olukorras tegema?

Kui üks abikaasadest ei nõustu vabatahtlikult abielu lahutamisega, tuleb kohtusse esitada hagiavaldus abielu lahutamise nõudes. Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Seega põhimõtteliselt kui abikaasade elamine eraldi on kestnud vähem kui kaks aastat, võib olla vajalik seda kohtus tõendada (näiteks üürileping, tunnistajate ütlused jne).


Me ei ela abikaasaga enam koos ning abikaasa soovib abielu lahutada. Meil on jagamata ka ühisvara. Kas on mõistlik lahutada abielu enne ühisvara jagamist?

Kui mõlemad abikaasad ise tunnevad, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud, on abielu mõistlik lahutada. Pärast abielu lahutamist ei teki enam ühisvara ning puudub ka võimalus, et ühe abikaasa võetud kiirlaenu eest peaks hakkama vastutama teine abikaasa või ühe abikaasa poolt omandatud kinnisasi hakkaks kuuluma abikaasadele ühisomandina. Nõnda vastab õiguslik olukord reaalsele olukorrale ja mõlemad pooled saavad oma eluga rahulikult edasi minna.


Mina elan Eestis ja mu abikaasa elab välisriigis. Me soovime abielu lahutada. Kuidas on võimalik seda teha?

Üheks võimaluseks on esitada hagiavaldus Eesti kohtusse. Teatud juhtudel on võimalik, et abikaasa ei pea abielu lahutamise asjas Eestisse kohtusse tulema, sest teda võib erinõude korras ära kuulata ka välisriigi kohus, kes saadab vajalikud materjalid pärast ärakuulamist asja lahendavale Eesti kohtule.


Kui kaua võtab abielu lahutamine kohtus aega ja kui kallis see on?

Seda, kui kaua kohtumenetlus mingis asjas aega võib võtta, on keerulina prognoosida, kuna menetlusele kuluv aeg sõltub paljudest teguritest. Protsessi võib oluliselt kiirendada see, kui hagejale on teada võimalikult palju andmeid kostja kohta, nt tegelik elukoht, e-posti aadress, telefon.


Soovin abikaasast lahutada, tema seda ei soovi ning ma ei usu, et ta kohtusse üldse tuleb. Kas ma ei saagi oma abielu lahutada?

Seadus näeb sarnastel juhtudel kohtule ette võimaluse kostjat trahvida või tema suhtes sundtoomist kohaldada. Kui kostja elukoht ei ole teada, võib menetlus lihtsalt kauem aega võtta.


Ma soovin oma abikaasast lahutada. Meil on alaealised lapsed. Ma ei julge hagiavaldust abielu lahutamise nõudes kohtusse anda, kuna kardan, et abikaasa võib lapsed minult ära võtta.

Mingil põhjusel ähvardavad vanemad sageli abielu või kooselu lõppedes teiselt vanemalt “lapsed ära võtta”. See ei ole aga kuidagi võimalik. Lahutus iseenesest ei lõpeta kindlasti vanemate ühist hooldusõigust. Ka vanemate lahku minnes peab lapsele jääma võimalus regulaarselt ja planeeritult suhelda mõlema vanemaga. Kui abielusuhted abikaasade vahel on pöördumatult lõppenud, tuleks abielu lahutada. Laste hooldusõiguse küsimuse lahendab kohus, lähtudes ainult laste huvidest.


Abielu lahutamine

  • Abielu on võimalik lahutada perekonnaseisuasutuses või notari juures, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis ning abielu lahutamisega on nõus mõlemad abikaasad.
  • Kui vähemalt ühe abikaasa elukoht ei ole Eestis või puudub abikaasade vahel abielu lahutamise osas kokkulepe, tuleb abielu lahutada kohtus.
  • Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  • Kohtus abielu lahutamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus abielu lahutamise nõudes ning tasuda riigilõiv 100 eurot.
  • Abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on:
    1) abielu lahutamine;
    2) abielu kehtetuks tunnistamine;
    3) abielu olemasolu või puudumise tuvastamine;
    4) ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue;
    5) abikaasa abielusuhtest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu.
  • Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui:
    1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal;
    2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis;
    3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.
  • Abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Näiteks kui üks abikaasadest elab välisriigis, on võimalik taotleda, et teda saaks ära kuulata välisriigi kohtus.
  • Kui menetlusosaline kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist.