Justiitsministeerium karmistab elatisvõlgnike elu

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse elatiste sissenõudmine tõhusamaks ning pannakse rohkem lapsevanemaid elatist maksma.

„Hetkel kasutusel olevad meetmed ei ole elatise sissenõudmisel mõningatel juhtudel piisavalt efektiivsed, sundimaks võlgnikke elatist maksma. Selle tõenduseks on elatisvõlgnike aastast aastasse kasvav hulk. Riik võib panustada lastetoetustesse märkimisväärseid summasid, kuid kui üks vanem jätab lapse ees oma kohustused täitmata, elab laps niikuinii pidevas vaesusriskis,“ rääkis justiitsminister Andres Anvelt.

Igal aastal teevad kohtud elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu aga ka kohtutäituritel sisse nõuda. Aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro.

Eelnõust tulenev üks suuremaid muudatusi seisneb selles, et tulevikus saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki või väikelaeva juhtimisõiguse, harrastuspüügi- või kutselise kalapüügi õiguse, jahitunnistuse või relvaloa kehtivuse. Kohus saab keelata ka nimetatud õiguste andmise.

„Tegemist on n.ö ennetava vahendiga, mis peaks maksmisest kõrvale hoidvaid lapsevanemaid piisavalt mõjutama. Kindlasti aga tuleb rõhutada, et näiteks sõiduki juhtimisõigust ei saa peatada, kui see on vajalik raha teenimiseks, mille arvelt elatist maksta,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.

Teine olulisem muudatus on see, et kohtutäitur on tulevikus kohustatud elatisvõlgnikuga teatud aja tagant ühendust võtma, et selgitada välja, miks ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas kavatseb võlgnik elatise võlgnevuse likvideerida. Kui muud täitemenetluse toimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda, siis peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarselt läbi otsima.

Ka selleks, et saada edaspidi riigilt erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust, ei tohi olla inimesel lapse elatise võlgnevust.

Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele ning nõue ei aegu enne, kui laps on saanud täisealiseks või 21-aastaseks, kui ta jätkab õpinguid. Praegu on täiseealisel lapsel õigus saada elatist kuni 21. eluaastani juhul, kui ta õpib põhi-, kesk- või kutsekoolis. Tulevikus on see õigus ka kõrgkoolis õppival inimesel.

Samuti muutub eelnõu järgi isiku töötasu suuruse arvestamine selle arestimisel, nii et töötasu hulka saab arvestada ka muid mitterahalisi hüvesid, mida tööandja töötajale võimaldab. Kohtutäiturid saavad edaspidi õiguse arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahalise kohustuse. Sellega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuse täitmiseks kolmandale isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid. Lihtsustub ka riigi õigusabi taotlemine, kui riigi õigusabi taotletakse lapse elatise asjus.

Justiitsministeerium saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile ka teise eelnõu, millega muutub põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamine riigilõivuvabaks, kui seda nõutakse koos elatisega. Hetkel tuleb põlvnemise tuvastamise hagilt tasuda riigilõivu 300 eurot. Kui põlvnemise tuvastamist nõutakse elatist nõudmata, on riigilõivumääraks hagi esitamisel edaspidi 40 eurot.

Mõlema eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.

http://www.just.ee/et/uudised/justiitsministeerium-karmistab-elatisvolgnike-elu